Aadress: Kooli tee 4-16, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: 774 4432, e-post: aiduraamat@gmail.com
Avatud: E 10-18, T-R 9-17, LP suletud.
Raamatukogus on WIFI.

Raamatukogus on avatud postipunkt tööpäevadel kell 10:00 - 14:00

pilt

pilt

neljapäev, 21. mai 2015

Luuleline pärastlõuna

20. mail kell 14.00 toimus kohtumine Heldur Läänega. Luulehuvilisi oli kogunenud rohkesti. Kuulsime, et Heldurit huvitas kirjandus juba kooliajal. Kirjutamise vajadus tekkis sellest, et temalt paluti  lühikesi haikusid. Mõte hakkas liikuma ja tekkisidki värsiread, mis vajasid üleastähendamist. Külaline tutvustas kohaletulnutele, kuidas tal luuletused sünnivad, kust saab inspiratsiooni. Tema  avaldatud luulekogud on leidnud lugejate poolt sooja vastuvõtu. Tunnustuseks oma raamatute eest sai Heldur Lääne Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupi aastapreemia 2014.
Sellel üritusel tutvustas autor oma äsja ilmunud neljandat raamatut "Roosa maailm", mis polnud veel meie raamatukokku jõudnud. Ta luges oma uuest raamatust värsse ja jagas selgitusi nende saamisloo kohta.
Huvitava  ja laia silmaringiga luuletajaga jätkus vestlus erinevatel teemadel veel pikka aega.





Heldur Lääne

Mõte luules hulbib,
armas talle iga silbike,
vahel vastu tema ridu surub,
lämmit lembust pakub riimile.
Suured ideed tõusulainet loovad,
ootusärevus juba kohiseb,
väikesed arvamused rindu kokku löövad,
kes need kemplushobud kord kohitseb.
Küsimused teravate siilikutena
ei tea kas tegu
rünnaku või kaitsega,
sähvatavaid taipamise kalu
lendab mööda ahhaa läikega.
Hiigelpirakas arutelu
kõik teemad sisse ahmib,
teadmistesööjana
meeleookeani põhjas
vana tarkuse rasvas prassib.
Sätin sinna merre oma varvast
tahan meeletuses supelda,
selle mere laineis tunnen kodu armast,
sinna lähen sündima ja surema.




esmaspäev, 18. mai 2015

Toit ja tervis

18. mail kell 14.00 kogunesime selle hooaja viimasele tervisliku toitumise teabepäevale. Kevadine kiire aeg on meie tavapärast seltskonda veidi kahandanud, see aga ei vähendanud kohalejõudnute kokkusaamise rõõmu. Lauake kattis end hea ja paremaga.


Seekord sedamoodi


Salatid

* Punane peet, murulauk, võilillejuur, sool, sidrunihape, hapukoor

* Hiina kapsas, värske kurk, mais, õli, veidi soola

* Riivitud porgand, banaan, ananass

Ürdivõie

1 pakk võid, 2 sl taimeõli, 3 sl hakitud ürte (murulauk, petersell, talisibulapealsed, karulaugulehed, melissilehed, võilillevarred) soola, pipart

Sega toasoe või ja õli maitseainetega ühtlaseks massiks. Tõsta segu lusikaga märjale küpsetuspaberile või tsellofaanile, keera paberi abil piklikuks kangiks ja pane paariks tunniks külmkappi. Lõika külmast segust kettaid röstitud saiale või leivale. Võideviilud on ka hõrgutavaks lisandiks ahjus küpsetatud kartulitele, praetud või grillitud lihale-kalale ja pastaroogadele.

Kevadine turgutus

Mustika joogijogurt, kamajahu. Kaunistuseks külmutatud mustikaid.

Moos

Kevadised värsked rabarberivarred koos mulluste hästi säilinud koduste õuntega.

 Poest leitud tervislik üllatus

Täistera näkileivad Emmentali juustu ja kõrvitsaseemnetega (dr. KARG´S)
Koostis: täistera nisujahu, Emmentali juust, kõrvitsaseemned, päevalilleseemned, linaseemned, meresool, pärm, odralinnase ekstrakt, kuivatatud juuretis (rukkijahu)





kolmapäev, 13. mai 2015

Maikuu

Uued näitused ja väljapanekud


 

"Eesti rukis, eesti leib"

Eesti rukki aastaga tähistatakse 140 aasta möödumist "Sangaste" rukkisordi aretamisest ja ühtlasi selle aretaja"rukkikrahv" Friedrich Georg Magnus von Bergi 170. sünniaastapäeva.
Rukis on meie põline leivavili. Rukkiaasta eesmärk on pöörata tähelepanu rukkile kui meie rahvusviljale, et senisest enam tuua toidulauale kodumaist tervislikku rukkileiba ja rukkitooteid. Rukkileib on südamesõbralik toit, sest aitab tasakaalustada organismi kolesteroolisisaldust, vähendada nõnda riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, Rukkileivas sisalduvad mineraalained stimuleerivad ajutegevust ja lihasjõudu. Lisaks leidub rukkileivas erinevaid B-grupi vitamiine, mida vajavad inimese nahk, juuksed, küüned ja närvisüsteem.

Eesti vanasõnu rukki kohta:

Austa leiba, leib on vanem kui meie.

Maha visatud leivaraas itkeb seitse aastat.

Lihata võid elada, ei leivata.

Kel amet, sel leiba.

Oma teenitud leib on magus.


Peeter Jakobson (1854 -1899)
Rukkileib

Kes ei tunneks sinu tulu,
meie kallis rukkileib;
sinust elab iga talu, sinuta kes olla võib?

Oled märsis heinalisel,
kotis kannab killamees,
seisad igal pidulisel
pikal pidulaual ees.

Sinuta mis maksab ilmas
hiilgav hõbe, kallis kuld,
need on näljalise silmas
nagu kivi, nagu muld.

Sellep´ seisad kõrges hinnas,
meie kallis rukkileib,
toidad kõiki maal ja linnas,
sinuta kes olla võib?

                                [1895]


Heino Väli
Leib

Kas on sul mõttesse tulnud,
tähtis elus, mis olla võib?
Kui kõht sul tühi on olnud,
siis tead, kui kallis on leib.

Mu kodus ka tehti leiba.
Päris ammu olla see võis.
Tean, sellest siis kogu tuba
head leivalõhna sai täis.

Siis öeldi, et leib on püha.
Suud leivale anti, tõsteti maast,
leiva jaoks tööd tehti üha,
et leib laualt otsa ei saaks.

Leib annab ja hoiab elu.
Palju antakse leiva eest.
Leib on töö, mure ja valu,
kasvab haritud mulla seest.

Kui oled kodust sa kaugel,
kodu armas siis olla võib.
Kui kõht sul tühi on olnud,
siis tead, kui kallis on leib.


                                                                        Heino Väli
Rukkilillele


Sest ajast, kui alet on põletand tuli
ja alest sai vajalik põllumaa,
nii kaua kui hoolest võrsunud vili
oled, rukkilill, põldu ehtinud sa.

Kas tooni on andnud laotusesära
või värvi merest sa endale said?
Eestimaale oled rahvuslilleks täna
ja leivaviljaga sa homme kaasas käid.

Nii palju su õites on rõõmu ja sära,
sa meile kõneled hoolest ja tööst.
Ei sind ja leiba saa võtta meilt ära,
nii kaua kui päev ikka valgem on ööst.

Sa mõnikord tood ka pisarad silma,
kui saadad nii kurbi sõnu ja viit.
Su säraga inimlaps sünnib maailma
ja sinuga ükskord lahkub ta siit.

Töö ja ilu, elu sümboliks sa oled.
Leiva sinisilmadeks sind pean.
Kui meie suve kaunistama tuled,
siis ehteks kodule sind vaasi sean.

Õitse, kasva me nurmedel kaua!
Head viljakasvu, heldet päeva, ööd!
Ma tänan Loojat siis, kui katan laua,
et õnnistaks ta kodu, leiba, tööd.



                                                            PIPI PIKKSUKK 70
Pipi Pikksukk, täieliku nimega Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk on Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatu peategelane.


Tänaseks on Pipi Pikksuka lugusid tõlgitud 70 keelde, tema seikluste põhjal on tehtud filme, muusikale, telelavastusi ja sarju.
Pipi on tõesti maailmakuulus!


                    Väljapanekul "Pipi Pikksukk 70" saab tutvuda raamatukogus leiduvate Pipi raamatute ja laste joonistatud vahvate Pipi Pikksuka piltidega ning meelde tuletada  Pipi kuulsaks lauldud laule. Huviline leiab siit ka ajakirja "Täheke" üleskutse SUURE LASTE JUTUVÕISTLUSE "Pipi Pikksukk 70" osavõtuks.






 "Kevad ja koduaed" pakub rohenäppudele lilleraamatuid värvimängudeks aias.



                                  

                               

esmaspäev, 4. mai 2015

Viisikera


Olivia Saar
Viisikera

Kõrgel-kõrgel kevadtaevas
keegi laulu trillerdab,
sellest laulust lõbus päike
sätendab ja sillerdab.

Kuulatan neid kevadhääli,
seistes künkanõlva peal,
taevasinas imeväike
lõoke aina laulab seal.

Tal vist nokas viisikera,
kus need laulud veerevad,
laulust kingul kaseladvad
 kiiguvad ja keerlevad.

Lõoke kõrgelt kevadtaevast
tuhat viisi pillab veel.
Leidsin laulu, peitsin pihku -
kevad nüüd mu koduteel.