Öö on ärkvel
Heljo Mänd
Tuul uitab kõnnumaal ringi,
otsides puhkamispaika.
Kodutu koerana poeb
kord kraavi,
kord tihniku varju.
Aga kuskil ei leia ta rahu.
Mis häirib ta mõtteid,
mis puudub tal?
Liig rahulik oli ta päeval -
ja nüüd ei ole tal rahu.
Kuulen, kuis meri
veeretab pimedas laineid.
Siin ta kohiseb raugelt,
kuid mujal mürinal paiskab
kaldaliivale valle.
Iial ei ole tal rahu.
Meri -
maakera süda ja pulss,
sul rahu ei tohigi olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar