Aadress: Kooli tee 4-16, Vägari küla, Põltsamaa vald 48222 Jõgevamaa.
Raamatukoguhoidja Marje Pagi.
Telefon: 774 4432, e-post: aiduraamat@gmail.com
Avatud: E 10-18, T-R 9-17, LP suletud.
Raamatukogus on WIFI.

Raamatukogus on avatud postipunkt tööpäevadel kell 10:00 - 14:00

pilt

pilt

kolmapäev, 31. jaanuar 2018

Kohtume raamatukogus

Täna, jaanuarikuu viimasel päeval, käisid raamatukogus Aidu Lasteaed-Algkooli õpilased õpetajate Tiina ja Tiiaga. Kohaletulnud tutvusid XIV-ndal Nukitsa konkursil võistlevate raamatutega.  Täitnud ära sedeli, hääletasid nad oma lemmikkirjaniku ja  -raamatukunstniku poolt. Vaatasime ka kellade näitust ja arutasime, miks vajame einevaid kellasid. Seejärel valisid lapsed välja meelepärased raamatud, mis koju kaasa laenutati. Edasi kiirustatigi juba koolitundi.








teisipäev, 30. jaanuar 2018

Meisterdamise töötuba

Seekord kasutasid tüdrukud meisterdamisel akvarellvärve ja krepp paberit. Tulemused on piltidel näha.

Maris, Maribel, Aliismarii

 








esmaspäev, 15. jaanuar 2018

Toiduklubi

12. jaanuaril kohtusime alanud aasta esimeses toiduklubis. Seekordne kokkusaamine oli veidi erinev eelnevatest kordadest, kuna viisime läbi toiduteemalise viktoriini 100-aastase Eesti ajaloost. Vastata tuli 14. küsimusele. Küsimused olid võetud raamatust Mart Laar "Eesti Vabariik 100: Suur ajaloo mälumäng".

Mõned näited. Proovi ka, kas oskad vastata?

Mida kujutas endast populaarne roog "Tule homme jälle"?
1996. aastal lõi Eestis laineid Maria. Kes või mis ta oli?
Miks oli Põltsamaa tuubitoodetest kosmonautide poolt eriti nõutud delikatesspasteet?
Millist rooga kutsuti eestiaegsetes kokaraamatutes vahel valejäneseks?
Sõja ajal asuti Eestis tootma karastusjooki "Limonaad", mis on omandanud aja jooksul kultusliku staatuse. Kust saadud retsepti alusel seda tehti?
Mida lootis peaminister Edgar Savisaar 1992.aasta toidukriisi ajal ettevõtete ladudest leida, neid kangiga lahti murdes?

Toidulaud pakkus seekord brokoliga kanahakkliha kotlette, kahe erineva salatiga tarretiserõngast, käsitööna valminud leivakrõpse, seenesalatit, värskeid datleid, porgandikeeksi, koduaia õunu. Saime maitsta ja võrrelda kahte purgisalatit: Põltsamaa kõrvitsa-astelpaju salat ja Salvesti kõrvitsasalat porgandiga.
Jõime kahte uut sorti maitsvat teed ja meemõdu.





reede, 12. jaanuar 2018

Eesti kuldne klassika

18. (uue kalendri järgi 30.) jaanuaril möödub 140 aastat suurkirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnist.


  (1878  - 1940)
                         



Anton Hansen Tammsaare looming kuulub lahutamatult kõige väljapaistvama hulka, mida on andnud eesti ilukirjandus. Tema suurte romaanide eepiline avarus, sügavalt läbitunnetatud karakterite rohkus ja inimest lakkamatult köitev probleemistik pakub järelpõlvedele huvi nii ühiskondlikust, filosoofilisest kui ka psühholoogilisest aspektist. See jääb eesti proosaklassika üheks kõige tugevamaks alussambaks. Tema suurromaan "Tõde ja õigus", mis annab laiahaardelise kunstilise üldistuse Eesti ühiskonna arengust XIX saj. kolmanda veerandi lõpust kuni järgneva sajandi 30-ndate aastateni, kuulub karakterite- ja probleemirikkuse, aga samuti eepilise avaruse ja kujutamislaadi mitmekesisuse poolest märkimisväärsete epopöade hulka, mida suutis anda kriitiline realism Euroopas kahe maailmasõja vahelisel perioodil.

Allikas: Puhvel, Heino "A. H. Tammsaare elu ja looming aastail 1878-1922"

Tsitaate A. H. Tammsaare romaanist  "Tõde ja õigus".

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.
                                         "Tõde ja õigus" 1, 1926

Jah, nii on see siinilmas ikka... Ühel on tegemise rõõm, teisel saamise rõõm. Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi, päris õnnelikud need, kes teevad midagi ja kes maitsevad oma tegude vilja.       
                                              "Tõde ja õigus" V, 1933

Ja esimest korda arvas ta õieti taipavat, et armastuseks pole midagi muud vaja kui aga südant, mis armastab, mis suudab armastada.
                                                     "Tõde ja õigus" III, lk.95, 1931
          
A. H. Tammsaare Ed. Vilde pidustuste lõpul, 1925:

"Üht asja on tarvis - usku iseendasse. See määrab rahvaste kui ka üksikute inimeste saatuse."

Viktoriiniküsimus:
Keda nimetas Tammsaare 1938. aastal oma mantlipärijaks?

Vastuse leiate raamatust: Laar, Mart "Eesti Vabariik 100: Suur ajaloo mälumäng: 1000 küsimust ja vastust 100-aastase Eesti ajaloost " lk. 44


neljapäev, 11. jaanuar 2018

Rahvuslikud mustrid

Teine näitus sarjast "Eesti Vabariik 100"  tutvustab rahvuslikus stiilis kirevaid vaipade mustreid piltidel ja rahvusmustrite ainelisi käsitööesemeid. Huviline leiab näituselt ka inspiratsiooni andvaid teemakohaseid raamatuid.



                                                            Teemakohased postkaardid

Jaanuar - Vabadussõjakuu

Tänavu tähistab Eesti Vabariik 100. sünnipäeva.
Esimene näitus juubeliürituste sarjast on pühendatud Vabadussõjas võidelnute mälestusele.

Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja suvel Lätis Landeswehri ´st ja ka Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.

Allikas ja loe rohkem:
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:v-UACdsqsq8J:www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Eesti-Vabaduss%25C3%25B5da.pptx+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee




"Jõgevamaa vabadusvõitlus", mille on koostanud Hillar Ümar, annab ülevaate siinsel territooriumil toimunud Vabadussõja lahingutest. 
             Aidu küla pärast peetud lahing oli Eesti Vabadussõja üks tähtsamaid murdelahinguid, kus väikesearvulised 2. Eesti Polgu üksused koos Torma, Lohusuu ja Avinurme kaitseliitlastega panid lõplikult seisma vaenlase pealetungi Süda-Eestile.
Aidu lahingust saad lugeda lk. 15-23 /kogunemine Aidu joonel, Aidu eellugu, Aidu lahing.
Raamat ilmus 2017. aastal.


Aidu lahingu mälestusmärk  "Võidualtar"
Avatud 23. juunil 1929 kell 16
Taasavatud 23. juunil 1989 kell 16

Mälestusmärgi idee pärines tollase Kaitseliidu Sakala maleva Põltsamaa malevkonna pealikult, kapten Vervoltilt, hilisema nimega Aret. Kavand telliti Põltsamaal elanud kunstnikult Eduard Järvelt.




Kellad

Näitus pakub vaatamiseks mitmesuguseid kellasid. Spordikell, ketiga kaelakell, külmkapi magnetkell, seinakellad, lauakellad, käekellad, äratuskellad. Tutvuda saab ka vahvate lasteraamatutega, mis õpetavad kella tundma ning kus on jutte ja luuletusi erinevatest kelladest. Välja on pandud ka kelladega postkaarte.

Seierid
Heiki Vilep

Kell teeb tik-tak, tik-tak-tik,
seier lühike ja pikk
ühtemoodi ruttavad -
nad on vanad tuttavad.

Taas, kui üks on teise all,
pikk siis ütleb lühemal:
vaata, kui sa tasa sõuad,
siis sa kaugemale jõuad.

Ise naerab, kuklas pea,
lehvitab ja kadund pea,
lühikene seier aga
muheleb, on vait ja vaga.

Tema teab, et aeg on aeg,
lippad sa või tasa läed -
aeg on ikka sama pikk,
olgu hetk või igavik.









Kellade näitust vaatama tulnud raamatukogukülastaja näitas oma kodust kaasa võetud kahte väga huvitavat kella





kellaga postkaardid

Kellasid toodi näitusele veel juurdegi.